Kuidas valida klapi ketta kuju
Klappketaste kuju käsitlemisel peame esmalt arvestama nende struktuuri ja koostisega. Klapi ketta kuju mõjutab otseselt lihvimisnurka, kontaktpinda ja materjali eemaldamise kiirust.
Klapi ketta struktuur ja koostis
Erinevalt tavalistest lihvketastest, mis koosnevad paika liidetud abrasiivsetest teradest valmistatud ühtlasest lihvpinnast, koosnevad abrasiivsed klappkettad kattuvate klappide rõngast. Need klapid on koormatud kaetud abrasiivse teraga-sama teraga, mida kasutatakse liimitud abrasiivsete lõike- ja lihvketaste puhul-toorikute lihvimiseks ja vormimiseks valmistamise ajal või keevisõmbluste segamiseks ja viimistlemiseks.
Lõike- ja lihvimiskettad on tavaliselt klaaskiust konstruktsiooniga, klappketaste puhul on osakesed aga kinnitatud alusele, mis on tavaliselt valmistatud puuvillast, polüestrist või segust. Kaetud abrasiivriie lõigatakse üksikuteks klappideks ja asetatakse radiaalselt tugiplaadile, et moodustada klapiketta struktuur. Jäik tagapaneel tagab stabiilsuse ja toe.
Levinumaid klappkettaid on kahte tüüpi: lamedad ja koonilised
Flat Flap Disc (tüüp 27); Lamedad klappkettad, tuntud ka kui 27. tüüpi klappkettad, lihvivad tavaliselt kõige paremini 0–15 kraadise nurga all. Need sobivad kõige paremini tasastel pindadel silumiseks ja segamiseks ning sobivad heledate kontuuridega.
Kooniline klappketas (tüüp 29): koonilistel klappketastel, tuntud ka kui tüüp 29 labaketastel, on sirge asemel kettakujuline{2}}lihvimispind. Tavaliselt lihvivad need kõige paremini 15–25 kraadise nurga all. Need võimaldavad agressiivset lõikamist, maksimeerides pinnakontakti tasastel pindadel.
Üldiselt peaksid operaatorid valima algseks suureks{0}}lihvimiseks koonilised klappkettad ja peeneks poleerimiseks lamedad klappkettad.
